Erivajadusega lapsed on eri- või üldandekusest, õpiraskustest, arenguhälvetest või sotsiaal-emotsionaalsetest vajakajäämistest tingitud eriliste vajadustega lapsed. Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas. Erivajaduste ilmnemine, märkamine kui erivajadustega lapse areng sõltub nii rühmast, pedagoogide hoiakutest, meisterlikkusest kui ka ressurssidest.  

Erivajadusse peaks suhtuma nii, et esmalt on inimene ja seejärel erivajadus. Erivajadus ei ole haigus vaid seisund. Lapse jaoks on kõige tähtsam õppida elama sellisena, nagu ta on, seega me peame õpetama last tema erivajadusega kohanema, olgu see siis vaimu-, keha- või kõnepuue, aktiivsus- või tähelepanuhäire, eriline anne vm.

Koolieelsete lasteasutuste riikliku õppekava baasil välja töötatud Lasteaed Pääsupesa õppekava on ühtne kõikidele lastele, samas tuleb arvestada laste individuaalsusega. Erivajadustega last ei tohi eakaaslastest isoleerida – laps areneb kõige paremini koos teiste omavanuste lastega, kellelt eeskuju võtta ja õppida.

Erivajadusega lapse toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö. Laste erivajaduste väljaselgitamisel osalevad kõik lapsega töötavad pedagoogid, lapsevanemad, logopeed ja direktor. Mida varem me sekkume, lapse arengut igal võimalikul moel stimuleerides ehk ergutades, seda parem on perspektiiv saavutada kompleksne: vaimne, füüsiline, sotsiaalne koolivalmidus, sest koolieelik on väga paindlik, täiskasvanute positiivse eeskuju toel salliv ja koostegevuses jõudsalt arenev isiksus. Kui eakohaselt arenevad lapsed on koos erivajadustega lastega, mõjutavad nad üksteist positiivses suunas.

Iga erivajadusega lapse puhul tuleb selgeks teha tema eripära ning selle kujunemise faktorid. Faktorid võivad olla sünnipärased, kodust või muust kasvukeskkonnast tingitud. Sellest lähtuvalt mõtestatakse lapse erivajadused ning seatakse eesmärk saavutamaks maksimaalset tulemust. Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava.

Vajalik on korrektsiooni so. lapse tunnetusprotsesside ja kogu isiksuse iseärasusi arvestava pedagoogiliste mõjutusvahendite süsteemi loomine ja kasutamine.

 

Töö korraldamiseks erivajadusega lastega on vaja:

  • õppida tundma erivajadusega last, mitte teha probleemi tema eripärast, puudest või kommetest;
  • erivajadusega lapse kohalolek ärgu segagu ülejäänud rühma igapäevaelu;
  • mitte jääda kaasa tundma ja haletsema last tema erivajaduse pärast;
  • abistada last ainult selles, millega ta ise toime ei tule;
  • kasutada selgeid ja väga konkreetseid korraldusi;
  • kiita last õnnestumise korral, sest see tõstab tema enesehinnangut ning hinnangut ka teiste laste silmis;
  • aidata saavutada peenmotoorikas vajalik täpsus;
  • rakendada võimalusel individuaalset õppetööd;
  • leida ka vanemate jaoks lapse ja tema arengu kohta igal päeval midagi positiivset.

Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.

 

Õppekavas on valdkonnad, mis reguleerivad:

1) tööd keelekümblusrühmas;

2) tööd tasandusrühmas.

Tähelepanu pööratakse veel:

1) tööle andekate lastega;

2) tööle muukeelsete lastega tavarühmas; lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel;

3) sageli põdevate või puuduvate lastele

4) õpi- ja käitumisraskustega lastele.

5) erivajadusega laps on ka vasakukäeline ning

6) allergik või kroonilist haigust põdev laps.

Iga laps on individuaalne ning personaalne töö temaga lähtub otseselt konkreetse lapse andest, raskusest või erivajadusest. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et erivajadusega laps võib väsida ja tüdida  kiiremini. Seetõttu on oluline:

  • kindel päevakava;
  • stressirohkete sündmuste vältimine;
  • rohke käelise (mosaiik, puzzle, joonistamine, käsitöö) ja kehalise tegevuse võimaldamine;
  • muinasjuttude ja rahuliku muusika kuulamine;
  • turvatunde loomine;
  • julgustamine (kiita last hästitehtud asjade eest, valida lapse vanusele ja arengutasemele vastavad mänguasjad ja ülesanded);
  • järjekindlus.

 Mõnedel erivajadusega lastel on raskusi keskendumisega, aktiivsuse säilitamisega ning sellest tulenevalt ka õppimise ning korrale allumisega. Niisuguste probleemidega lastele pakume järgmisi leevendusi:

  • individuaalne arenduskava (lähtudes lapse erivajadusest);
  • koolipikendus (lapsel on võimalus kooli minna ka hiljem kui seitsme aastaselt kui talle annab koolipikenduse kohaliku omavalitsuse poolt loodud nõustamiskomisjon) kui lapsel on võimalus lasteaias saavutada kooliminekuks vastav kompetentsus õppeaasta jooksul;
  • individuaalsed tööd lapsega, et ta suudaks toime tulla lasteaia õppekavaga.

Lasteaed Pääsupesa pakub tugiteenusena logopeedi teenust, vajadusel tegeleb häälikuseade ning kõikide psüühiliste protsesside arendamisega.

Eesti keelest erineva emakeelega lapsed

Lapsele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, tagatakse eesti keele õpe.

Erivajadustega lapsele koostatakse eesti keele kui teise keele õpetamiseks vajadusel individuaalne arenduskava, mille eeldatavate tulemuste kavandamisel arvestatakse nii lapse arengutaset, vanust kui ka eesti keele õppe mahtu ning metoodikat. Lasteaias Pääsupesa toimub eesti keele kui teise keele õpe keelekümblusrühmas ja tavarühmades narratiiv- situatiivsel meetodil, grammatika õpetamine toimub holofrastiliselt.